Welcome to Texas, pulmad ja Walmart

Taaskordne lennureis Bostonist Houstonisse... 4,5 tundi Southwest airlinesiga ... uhh ma olen vasinud lennukitest ja lennureisidest. Samas oli seekordne lend pooltyhi ning seega sai igayks meist enda valdusesse terve rea - nii voib lausa lendamist nautima hakkata - voi siis ikkagi mitte. Meie piloot osutus naljaninaks ning hoidis tuju yleval kogu lennu valtel..."Siin teie piloot.. soovitan sygavalt teil  telefonid valja lylitada kui oma lahedasi telefoni otsas armastate.. voi siis kui ei armasta voite  kasutatada ka vangemaid sonu.".. " Oleme joudnud X korgusele.. tundke ennast kui kodus, aga 4 tunni parast valjuma peate sellegipoolest".. " Oleme joudnud Houstonisse. Kui teil soojast villand saab, siis viin teid tagasi. Arge unustage siis minu poolt Texas steaki syya" jne jne.. meie olukorras tundusid need muidugi naljakamad kui siin neid tolkides.

Houston ei votnudki meid seekord vastu kuumapahvakuga nakku.. jah eks ole jaanuar ka ning toelist sooja tuleb veel natukene oodata. Siiski siiski lyhikesed kaised on taielikult juba kantavad.
Enamik mehe perekonnast elab Houstoni nn aarelinnas nimega Alvin (moned pildid allpool) ning arvatavasti seame end ka ise siin sisse...voi siis korvallinnas - eks aeg naitab. Houstonisse soit kaib kiiresti.. u 25-30 min, kesklinna 40 min. Yleyldse moodetakse siin vahemaad tundides mitte miilides ning ilma autota on igasugune liiklemine praktiliselt voimatu - uskuge mind- tipptunnil ummikutes olla  ei ole monus. Alvin aga on monus vaike Texase linnake, kus tegelikult koik eluks vajalik olemas ning kui mitte, siis on see autosoidu kaugusel. Elanikke kuskil 24000 ning rassiliselt ysna  kirju nagu enamus Houstonist, suurem osa siiski valged ja mehhiklased. Siin linnas voib kohata ysna tihti toelist lounaosariikide aksenti, kaitumismaneeri, olekut ning kylalislahkust. Toredad vanatadid poekestes voi dinerites poorduvad sinu poole sooja tervitusega: "  Hi Honey how are you today. How can I help you sweetypie?" kui nyyd kujutate ette, et see on oeldud tosise lounaosariigi aksendiga siis vahest saate ettekujutuse selle linnakese sarmist. Loomulikult vottis sellise poordumisega harjumine minul kui Eestimaal yles kasnavud naisel paris tykk aega, aga nyydseks olen oppinud seda armsaks pidama.

Esialgu seame end sisse Wyatti ema juures - seniks kuni leiame endale paris oma elamise. Loomulikult loodame, et see juhtub ysna pea. Esialgu oli mehel plaan kodu valmis vaadata, aga mulle oli oluline koht oma silma ja tunnetusega yle vaadata.
 Meie esimene kaik Texases peale kohvrite mahalaadimist oli ekskursioon Walmarti, mis on  tohutu suur supermarket, mis levinud yle Ameerika. Mitte, et mulle Walmartis pakutav nii vaga meeldiks, aga see nn ekskursioon kaib minu meelest Texases kaigu juurde, vahemalt siin, Alvinis, kus see lausa 24 tundi avatud on ning kus oositi voib palju  huvitavat ja naljakat naha...nt shoppamine pidjaamades. Samas mitte kunagi ei ole ma vist walmartist valjunud ilma midagi ostmata.. nagu ka seekord...aga jah nagu oeldud eelistan tavaliselt siiski mujal shoppamist.

Terve jargmine paev moodus pulmadeks ettevalmistusi tegemas. Olime kutsutud Wyatti oetytre pulma, kes abiellub Ameerika Hiina mehega. Kuna kokku tuleb terve suguvosa siis oli see mulle ja poistele ka voimalus sugulasi tervitada yle pika pika aja ning neile esimene kord Patrickut naha.  Njah kuigi mees on Houstonis yles kasvanud siis siiski suutsime Houstonis ara eksida ning mitu korda ringi tiirutada - jah, meil oli Gps olemas, aga ka see oli taielikult segaduses viimaks... tulemusena 1 tunni soidu asemel, laks meil kolm ning oma ilusad riided pidime selga panema  tee korval bensukas, mis veel tagatipuks osutus veokitejuhtide peatus- ja puhkepaigaks. Jube oli - ausona- seal tiirles ikka vagagi kummalisi persoone - tanasin taevast, et tervena valja saime. Hahah ja mis koige "toredam" - sain kutse ka  veokisoidule seltsiliseks  tulla....vastamata mul pakkujale jai ning uksed kindlalt lukustatud pyydsime leida oige suuna.

Pulmad olid ilusad nagu pulmad ikka kuid  vaga vaga suured ja uhked. 250+ inimest, uhke kahekorruseline pulmahoone, buffelaud, diskor, photobooth jne jne... aga me nautisime ka taiega. Oma 50+ korda  kuulsin ja kordasin seda sama fraasi : " Hi. How are you, It is so nice to see you/ meet you".. seda muidugi ameerikaliku naeratuse saatel ning vastava haaletooniga.. ei tegelikult oli tore, sest sugulastega kohtun alati hea meelega ning kuna muusika vali ning rahvast palju, siis eriti muud raakida ei olnudki vaga voimalik. Muidugi sai ikka yhe voi teisega pikemalt ka vesteldud ning meie ohtu vaike staar oli muidugi Patrick, keda uudistama ja musitama tuldi  - vaene vaike, koik see rahvahulk vasitas ta nii korralikult ara, et vajus sygavasse unne juba kl 8 ohtul ning ei hairinud teda ei vali muusika, seltskond ega ilutulestik. Christianit naiteks ei onnestunud meil aga terve ohtu valtel naha, kuna see kadus valja mangima koos omavanuste sugulastega ning vaevalt joudis vahepeal pulmatordi alla kugistada.
Otse loomulikult kohtusime ka uute inimestega ning ikka kordasime eelpool mainitud  viisakusfraase. Kuna minu abikaasa on vaga jutukas siis jouab ikka teema sinnani, et ma ei ole Ameerikast parit. " Oh where are you from?" - " Estonia"  - " Uh?" ... oh mind kyll - unustasin kuidas vastata sellele kysimusele. tavaparaselt on minu esimene vastus : " I'm from Europe" ning umbes 50 % jaab selle vastusega kenasti rahule. Edasisel kysimisel vastan" Northen Europe", millega jaab rahule jargmised 25 %, noh ja kui siis edasi kysitakse siis vastan juba - I'm from Estonia ning lisan kohe juurde - It is near Finland and Sweden / selle vastusega jaab rahule 24% ning kui siis juhtub, et suhtlen selle ylejaanud 1 %ga siis raagin ja kirjeldan juba pikemalt kus ja kuidas.