laupäev, 1. veebruar 2014

Toidust ja ainult toidust

Aeg on lainud lennates ning vahepeal pole leidnud aega kirjutada... luban, et asjaolud paranevad ning kirjutan rohkem regulaarselt. Igatahes on katte joudnud veebruar ning olen siin juba olnud yle poole kuu.. tundub nagu palju rohkem, sest koik, mis kodus oli tundub nii kauge.

Ameeriklaste lemmikajaviide on loomulikult valjas soomas kaimine voi siis yksteise juures ohtustamine. Selle lyhikese aja jooksul oleme juba ohtusutanud  kolme pereliikme pool ning valjas soomas kainud lugematu arv kordi. Ei. veel ei ole ymaraks muutunud, aga kui nii edasi laheb, siis oht on olemas. Pere juures soomas kaia on alati vahva. Onneks on peres peaaegu koik oma emalt ehk siis minu ammalt parinud vaga hea kokkamise oskuse ning toidud tehakse tavaliselt ise algusest lopuni. Vaga tavaline see enamuse ameeriklaste seas ei ole, sest suures osas kaiakse kas valjas soomas, ostetakse valmistoitu voi visatakse kylmutatud valmistoit mikrolaineahju. Njah ... Seega siis on meile pakutud kodutehtud lihapalle spagettidega ning varskete salatitega, koduseid burgereid ning kanapirukat....magustoitudeks brownid, banaanipuding, ounakook.. namm namm.. koige toredam on alati seltskond ning koosolemise room. Ka minu ameerika pere on yhinenud ylemaailmse lauamangu palavikuga, nii et ajal kui Eestis olin  lisandus see ohtusookide juurde kuuluvate tegevuste juurde.. ei kurda!
 Mehed loomulikult ei saa yle ega ymber spordikanali vaatamisest ehk siis tapsemalt kaasa elamast oma lemmik ameerika jalgpalli meeskonnale. Suurteks lemmikuteks on siin  muidugi kas Houston Texans voi Dallas Cowboys meeskonnad - no ja nii need erinevad poolehoidjad siis vaidlevad, kiruvad, hoiskavad ja aasivad teineteist kogu ohtu ning terve mangu valtel... oh ja hoia nahk kui sulle moni muu meeskond valjaspool Texast peaks meeldima nagu nt Ney York Giants voi New England Patriots jne - sellisel juhul saad pahe koigilt texalastelt...seda yldjuhul muidugi sobralikult aasides - yldjuhul ;)n Igatahes homme lahme suurele Superbowl peole, aga sellest eraldi kirjutan juba jargmine kord.

Valjas soomine on aga ooper omaette / soogikohti on iga nurga peal, igal tanaval, maantee aares nii yhel kui teisel pool... valik votab silme eest kirjuks ning teate kui raske on otsustada mida siis lopuks valida, sest valikuvoimalus on lihtsalt nii tohutu - vali siis barbeque, southern cooking, asian, mis jaguneb veel eraldi hiina, jaapani, thai, india, korea, vietnami jne restoranideks voi siis hoopis mehhiko toit, mis siin vaga vaga vaga populaarne voi siis  kreeka, itaalia, saksa, poola, braziilia, kuuba, kariibi jne jne.. nimekiri on loputu. No nii ja kui siis lopuks ise voi valjakutsuja on otsuse resorani suhtes teinud siis seisab ees uus valik...mida valida menyyst??? Uskuge - ka see pole yldse nii kerge nagu voiks - vali esmalt nt omale liha..  ning muidugi eraldi veel lihatyki suurus ja kypsusaste, siis kumnete lisandite hulgast paar kolm lemmikut - no aga kuidas teada, mis lemmik on kui pidevalt antud kohas soomas ei kai.. seejarel kas lisada juurde veel eelroog, salat, magustoit voi hoopis menyyst midagi asendada millegi muuga, kas salatikaste votta salati peale voi korvale ning millist jooki seekord kysida... uhhh - tundub nagu peavalu , kas pole?
 Ok  lopuks peale igasuguseid otsuseid  tulevad siis joogid, mis on ikka meie omadegavorreldes vaga suurtes topsides ja muidugi ohtra jaaga. Siin Texases ostad vaid yhe joogi  ning terve soogikohas olemise valtel taidetakse see pidevalt uuesti ja uuesti... Maletan kui aastaid tagasi esimest korda Texasesse tulin ja mind loomulikult ka kohe valja sooma viidi... minu nagu pidi peegeldama ikka ylimat hammastust kui minu jooki taitma tuldi, sest naerma hakkasid koik... muidugi sobralikult.. haha. No ja mina arvasin, et olen koigega juba harjunud siin, aga ei - seekord suutis mind hammastada yks vaike barbeque soogikoht - nimelt kui mulle siis lounapakkumisega kaasuv tasuta joogitops ulatati, siis pidin ikka  istuli kukkuma - see tops oli niiiiiiiiiiiiii tohutu... muideks mootsin ara - sinna mahtus tervelt 1,6 !!!!! liitrit vedelikku ning otse loomulkult on see moeldud yhele inimesele. Mnjah.. onneks saab selle ise taita endale sobiva joogiga. Toit seal oli aga superhea - olen yldse barbeque sober ning kui kylla tulete siis selle peab ara proovima.
Joogid jookideks, aga ka toidukogused on tohutud... oleme siiani mehega kahepeale yhe eine votnud ega kordagi pidanud tyhja kohuga lahkuma.. niivord suured ja toitvad on siin koik soogid. Njah siinkohal pean teiega jagama taaskord naidet toiduhulga kohta. Minu amm viis meid paar paeva tagasi valja sooma nn country restorani, mis siis tahendab tavaparast lounaosariikide menyyd pakkuvat soogikohta. Olgu.. koik need eespool kirjeldatud valikud tehtud otsustasime mehega jagada kypsetatud kartulit lisadega, siiski natuke kaheldes kas seekord peaksime eraldi tellima. Kypsetatud kartul siin Texases kujutab endast  nagu nimigi ytleb ahjukartulit, mis siis pikuti pooleks loigatakse ning taidetakse peekonitykikeste, juustu, hapukoore ja rohelise sibulaga - vaga hea on igatahes. No  ja kui siis lauale toodi meie kartul ei osanud terve laudkond oelda ei I-d ega O-d.. ..koigi silmad olid vaid kartulil ja seejarel vaatasid kysivalt teenindaja otsa. Miks siis? Kartul - st 1 kartul oli nii suur nagu meie poodides myydav suurem pats leiba - ma kordan- seal olnud mitte 10 kartulit vaid yksainus pikuti pooleks loigatud kartul - njah kujutasin endamisi ette kuidas neid kartuleid vaetisega aina yle ja yle puistatakse. Muide ka kahekesi syyes ei suutnud me seda lopetada ning soime seda veel ka jargmise paeva lounaks, jagades seekord ylejaanu kolme vahel. Panen homme valja ka moned pildid topsikust ja kartulist - hetkel neid kahjuks pole.

Toidukultuur on siin ikka vaga tahtis... isegi nyyd seda kirjutades sain sonumi oma ammalt, et homsele kokkusaamisele tuleb koigil midagi kaasa votta -  seda nimetatakse siin nn potluck - peo korraldaja teeb vaid moned toidud ja kyllatulijad votavad omapoolt lisa.. ehk nagu meilgi viimasel ajal aina rohkem ja rohkem kombeks. Minul paluti aga midagi eestimaist teha - seega seisangi siin dilemma ees mida teha...eks motlen veel ja anna hiljem teada mida tegin ja kas soodi...

Ah jah lisasin end vabatahtikke nimekirja, kes matustele toitu valmistavad. Siin linnakeses on kombeks nii, et kui matused peetakse kirikus siis peiedel pakutavate toitude eest ei maksa lahkunu pereliikmed vaid vabatahtlikud, kes  end kirja on pannud. Helistatakse paljudele vabatahtlikele vastavalt matusele tulevate inimeste arvu jargi ning igayks toob vaid yhe roa - jagatakse ara kas salat, juurvili, pearoog voi magustoit ning kogus on soovitav nii 12-15 inimesele. Minu amm votab sellest osa ning kuna mulle idee meeldib, siis otsustasin seda ka ise teha -  yhes kuus saab kuskil vaid yhe kone, seega pole ju hullu.  Mulle on vaga sydamelahedane kuidas siin  inimestest hoolitakse ning neid igati abistatakse ning kuna lahkunute peredel on ju isegi palju valjaminekuid siis vahim kuidas aidata on viia yksainus roog peiedele.. vot siis...

Olgu, aitab soogist. See teema oli algselt moeldud ka muust kirjutama, aga venis kuidagi pikaks - eks kirjutan teistest asjadest jargmises postituses kuid lopetuseks yks hea retsept teile, mille andis mulle mu meheode - ma ei ole vaga suur  toore brokkoli fann aga see voitis mu sydame..

Brokkoli salat

2 pead varsket brokkolit           100 gr rosinaid, 100 gr pahklitykke voi mandlilaaste
1 punane sibul                           250 gr majoneesi,  2 spl mett voi 70 gr suhkrut
250 gr peekonit                        2 sp valge veini aadikat

1. Pruunista peekon ning tykelda vaiksemateks tykkideks
2. Loika brokkoli  ampsusuurusteks tykkideks ning tykelda ka sibul.
3. Pne peekon, brokkoli, rosinad, pahklid ja sibul kaussi
4. Sega majonees mee voi suhkruga ning aadikaga, lisa salatile ning sega. Lase kylmikus seista kuni serveerimiseni

Kirjutamiseni